Gova beatnaga juolggis boatkanedje golbma váibmosuona, okta morčesuotna, okta deahkkesuotna ja máŋggat dovdosuonat danne go dat duolmmai lássastuhka. Sáhttá leat nu, ahte beatnaga juolgi ii šat goassige buorrán.

Lássastuhkat leat ealliide seamma váralaččat go álásjuolggat olbmui. Luondduealliin ii leat vejolašvuohta beassat doaktárii jus lássastuhka dahje cuovkanan boahtalvuođđu nádjá geahpila. Unna bastilis stuhkažat sáhttet maid čákŋat juolgái.

Čavde boahtalatge sáhttet leat váralaš gielat: vándásat, sáhpánat ja muolddahat sáhttet čákŋat daidda ja jápmit. Dat sáhttet borramuša ozadettiin čákŋat boahtalii ja báhcit dohko giellái, dasgo dat eai coavcco njahpidis lása alde.

Earret eará biikagoaškkut, riebanat, neahtebeatnagat ja bussát sáhttet darvánit oaivvis gitta guoros metállaburkkiide go ohcet daid siste borramuša. Burkket leat vel váralabbot dalle, jus daid lohkki lea goavkkil. Dalle sáhttá geavvat nu, ahte ealli ii bastte geassit juolggi dahje oaivvi eret burkke siste.

Eallit sáhttet roasmmohuvvat juhkanburkiid plásttetgárastagaid geažil. Eallit sáhttet maid buvvánit gárastagaide dahje nealgut jámas jus gárastat lea darvánan njunnái. Gárastagat sorrojit álkit vuojažiid njuni dahje oaivvi birra go dat rogget gátti botni.

Burkke alumiinnas ráhkaduvvon goarkamohkki lea sorron máŋgga lotti njuni birra, ja loddi lea nelgon jámas.

Juhkanburkkiid gárastagat, mat govddodit čázis, eanaluvvet easkka 450 jagi maŋŋá. Buotlágan čáhcái šaddan plastihkat dego plásttetseahkat, unna njálggesseahkažat, juhkanbohttaliid plásttetgárastagat, plastihkkaláiggit ja -báttit, áibmospáppat earret eará leat várálaččat elliide. Lottit, guolit ja njurjot sáhttet buvvánit ruskkaide, mat govddodit mearas. Daid čoalit dahppojit gitta dahje ruskkat eará láhkai vahágahttet daid. Plastihkat sáhttet čoggot dievva čoavjji dahje hávváduhttit čoliid dahje čoalit dahppojit oalát. Ealli biidnašuvvá jámas.

Plásttetseahkat leat váralaččat maid eatnamis. Eallit sáhttet borrat seahka, mas lea borramušhádja, ja jápmit. Eallit sáhttet maid vahágis njiellat daid dahje čákŋat giellái daid sisa ja buvvánit. Gáhtá ala bálkestuvvon njálggesseahkka soaitá doidásit arvečáhcegáivvui ja doppe čázadagaide. 

Lundui guđđojuvvon vuokkat ja siimmat darvánit lottiid njunnái dahje čoddagii dahje lottiid juolggit ja soajit sorrojit daidda. Čáhcelottiid lassin maid eará gáttis gálašeaddjit dego cizažat, gálašeaddjilottit ja njiččehasat sorrojit vuokkaide ja sáimmaide.

Lundui bálkestuvvon fierpmestuhkat ja sáimmat, mat govdot čázis, leat heakkavárálaččat buot čáhceelliide.

Láiggit, láigelahkit ja báttit sáhttet sorrot lottiide ja njiččehasaide. Láigelahkit dávjá sorrojit gávpotlottiid julggiide go dat váccašallet eatnamis.

Lundui guđđojuvvon sreaŋgaáiddit sorbmejit elliid logiid jagiid maŋŋáge.

Elliide heakkavárálaččat leat maiddái dakkár biergasat, mat leat dušše guođestuvvon boastto báikái dahje boastto láhkai. Dákkáris gielat leat rabas guollehehket eatnama alde dahje coahkkasis sahtedohko bálkestuvvon vuokkat ja uštimat, goikat heŋgejuvvon sáimmat ja muorjemiestagiid ala fuollameahttumit lebbejuvvon suoggamat.

Gáldu: SUOMA EALLIID SUODJALAN SEARVI (Suomen eläintensuojeluyhdistys SEY)

Risto Willamo nákkosgirjjis: “Muhtin árvvoštallamiid mielde máilmmis duššet jagis logit duháhat mearraeallit ja miljovnnat čáhcelottit go dat sorrojit plastihkaruskkaide dahje njillet daid.”

Vuolábeale liŋkkain leat lasi govat ealliin maid ruskkat leat roasmmohuhttán dahje goddán: Eaŋgalasgielat Parkvets-siidu



Näin teet roskat vaarattomiksi